top of page
KÕHUTANTSU STIILID

Juhime tähelepanu sellele, et idamaise tantsu puhul esineb mitmeid erinevaid tantsustiile ning nende juurde käivaid tantsusid.

 

Mõned näited:

Ameerika Tribal Style Belly Dance on moderne ja müstiline tantsustiil, mis on segu erinevatest Lähis-Ida, Kesk-Aasia, India, Aafrika jm.tantsustiilidest ja muusikarütmidest. See on tantsustiil, mis loodi USA´s - alles areneb ja täiustub. 

Folkloorne tants on traditsiooniline tants, mis iseloomustab ühte kindlat kultuuri ("rahvatants"). Egiptuse folkloortantsud on näiteks: Baladi, Saidi, Nubia, Ghawazee, Fellahi, Iskandarani, Peduiini jt.

​

Debke on Liibanoni rahvuslik folkloorne tants, mida tihti tantsitakse ringis käest kinni hoides. Stiili iseloomustab trampimine, sammumine, õrnad hüpped, kanna ja varba efektsed liigutused. Seda tantsu võivad tantsida naised ja mehed üksinda või koos, oleneb traditsioonidest.

 

Guedra on õnnistust pakkuv rituaal, mida esitavad trummar ja naistantsija. Etteaste eesmärk on pealtvaatajatesse süstida energiat ja rahu. Selle stiili autor on Tuareg Berbers ning see sündis Sahara kõrbes.

​

Raqs Al Nasha'ar on ühiskondlik tants, mida esitavad Pärsia lahe ääres naised naistele. Tantsustiili iseloomustavad liuglevad liigutused, elegantsed juuste loopimised ning käeliigutused. Tantsu ajal kantakse kleiti nimega Nashaar.

 

Raqs Sharki (tants idast) arengule on aidanud kaasa Egiptus ja Liibanon, Türgi juba väiksemal määral. Tantsustiil on võimas, graatsiline, täpne, sensuaalne, mänguline, elegantne ning dragmaatiline- kõike ühes. Raqs Sharki´t tantsitakse teatrites, restoranides, firmapidudel jm. Kostüümid on glamuursed ja ühe või kahe osalised.

​

Schikhatt pärineb Marokkost. See on erootiline tants, mida esitab naisterahvastest koosnev rühm peatsele pruudile enne pulmi peetaval naisteõhtul. Tantsu eesmärk on õpetada pruuti tema pulmaööl voodis paremini hakkama saama :) - meeldejäävat show´d pakkuma.

​

Egiptuse kõhutants
 

Egituse stiili iseloomustab väljapeetus, konkreetsus ja täpsus. Tantsud ei ole nii liikuvad ja ramivad nagu Türgi stiili puhul, vaid rõhk on asetatud liigutuste täpsele esitamisele.

Egiptuse maise tantsu nimi on baladi, mida tihti tantsitakse kleitides. Baladi on ka muusikastiili nimetus. Paljusid Egiptuse folkloorseid tantsusid (Saidi kepp, tants korviga) tantsitakse baladi rütmi taustal. Egiptuse folkloorseid tantse on teisigi: Iskandarani(Melaya / Alexandria tants), Ghawazee, Nubia, Beduiini (Hagalla), Pharaonic, Khaliji,Fellahi jt.

Tahtib tantsu esitavad Egiptuses mehed. Seda tantsitakse pikkade keppidega.

​

Ka Egiptuse tantsudes kasutatakse simbaleid (teisiti nimetades: sagat´s, zil´s või zill´s) ehk sõrmedega mängitavaid minitrumme. 

Egiptuse simbalimäng erineb Türgi omast. Türgis mängivad paremakäelised simbaleid näppudel parem-parem-vasak. Egiptuse stiili viljeledes aga parem-vasak-parem.

​

Väga populaarsed on ka trummisoolod ja tantsud Shamadani´ga (küünlajalaga, mis asetatakse pähe).

​

Mõningaid Egiptuse folkloortantse:

Ghawazee tants on kiire, lõbus. Seda iseloomustavad näiteks puusavibutused, trampimine, pealiigutused, puusa ja õlgade väristused- et rõhutada erinevaid kohti muusikas. Tantsumuusika on instrumentaalne- kasutatakse trumme, tablasid, simbaleid jm.

Guedra on õnnistust pakkuv rituaal, mida esitavad trummar ja naistantsija. Etteaste eesmärk on pealtvaatajatesse süstida energiat ja rahu. Selle stiili autor on Tuareg Berbers ning see sündis Sahara kõrbes.

​

Hagallah ehk Peduiini tants on tants, mis tuleneb ühiskondlikust rituaalist, mida tantsiti ainult väga olulistel üritustel nagu pulmad vms. Rühm mehi (nt.perekond) laulavad ja plaksutavad käsi ning naisterahvas tantsib ümber nende. Naine kasutab tantsimisel salli või keppi (kepiga tantsides tuleb seda ainult hoida, mitte vibutada nagu raks al assaya´ttantsides). Tantsijanna sammud on väikesed, kuid liikumine on pidev koos kõikumatu väristusega. Tantsides väljendab tantsijanna oma võimu, ilu ja graatsiat. Tantsija on tihti just pruudi perekonnast.

Melaya Leff on mänguline ja ülbe tants Alexandriast, mida nimetatakse ka Iskandaraniks. Meleya on suur musta kangas, mis seotakse ümber tantsijanna keha. Tihti kannab tantsijanna seal juures kõrgeid kontsi ja lühikest ümber kleiti. Show´le ei tee paha ka närimiskummi efektne nätsutamine.

Raqs al Assaya on lõbus tants, mida viljeletakse Saidi kepiga. Liigutusi iseloomustavad hüpped, kepi vibutamine, hoogne tantsamine. Taolist tantsu, mida viljelevad mehed nimetatakse Tahtiyb´iks. Mõlemad tantsud pärinvad Lõuna-Egiptusest (Ülemine-Egiptus).

Raqs Baladi (Beledi, Balady või Beledy) on egiptlanna soolotants. Seda tantsu tantsitakse tavaliselt ühketel pidudel, perekondlikel üritustel, kuid mitte just ööklubides või tänaval. Tantsustiil ei ole väga liikuv, rõhk asetseb puusadel. Tantsuriietuseks on tihti konservatiivne kleit.

Shamadan´iks (Shamadan) nimetatakse tantsu küünlajalaga. Tantsijanna tantsib koos küünlajalaga tema pea peal. Egiptuses esitatakse seda tavaliselt pulmas valgustamaks /arorpaarile teed õnnelikku abiellu.

​

Liibanoni kõhutants

​

Liibanoni stiil (Lebanese Style) on väga elegantne. Need tantsud on väga dramaatilised, liikuvad ning neis kasutatakse klassikalise tantsu liigutusi rohkem kui teistes kõhutantsu stiilides. Liibanoni stiil asetseb Türgi ja Egiptuse stiili vahepeal. Paljudes tantsudes kasutatakse abivahendina salli. Liibanoni tantsude muusika on tavaliselt väga meloodiline, kaasaegsem ja aeglane.

​

Türgi kõhutants

 

Türgi stiil (Turkish style cabaret) jätab väga energilise, kireva ja toretseva mulje. Tantsuliigutused on kiired ja tantsija kasutab tantsupinda maksimaalselt. Türgi stiil on sulam paljudest teistest kõhutantsu stiilidest.
 

Türgi muusika sisaldab rohkem rütme kui Egiptuse muusika.

Chiftetelli muusika on aeglane ja selle taustal saab tantsida näiteks salliga. See muusika on täiuslik sensuaalselt voolavate liigutuste jaoks nagu kaamli- ja õlalainetus ning põrandal hõljumiseks. 

Karsilama muusika kasutab 9/8 trummirütmi, mida Egiptuse muusikas kunagi ei kohta. See on väga elav ja jätab keerulise mulje.

Türgi traditsiooniline tantsuprogramm koosneb viiest osast:

  1. Huvitav sissejuhatus, mis on lühike & meeldejääv. Tihti kasutatakse näppudega mängitavaid minitrumme ehk silmbaleid

  2. Chiftetelli muusikale tantsitud sensuaalne tants

  3. Elav ja rahmiv tants

  4. Trummisoolo

  5. Lõbus lõpetus, mil jällegi kasutatakse simbaleid 
     

Türgi stiili simbalimäng erineb Araabia omast. Türgis mängivad paremakäelised simbaleid näppudel parem-parem-vasak. Araabia stiili viljeledes aga parem-vasak-parem.

​

Gypsy tants ehk mustlastants

​

Gypsy tants ehk mustlastants (Gypsy dance) rändas Indiast Lähis-Idasse, mujale Euroopasse ja Ameerikasse. Gypsy kombineeritud stiili nimetatakse Dunyavi`ks või World Gypsy stiiliks. Arvatakse, et kõhutantsu laiemale levikule aitasid kaasa just rändavad mustlased. 

Gypsy tantsud on sensuaalsed, romantilised, graatsilised ja fantaasiarohked. Neid tantsitakse enamasti mitmekesi.

Neid tantsuliigutusi esineb ka paljudes teistes tantsustiilides nagu nt.flamenkos ja balletis.

Kostüümid on värvikad, pikkade ja laiade seelikutega ning lühikeste pluusidega. Klassikalisi kõhutantsuehteid ei kasutata.

​

America Tribal Kõhutants
 

Ameerika Tribal stiil (American Tribal Style Belly Dance) on moderne tantsustiil, mille suuremaks mõjutajaks on ameeriklasest tantsijanna Carolena Nericcio. American Tribal Style Belly Dance ehk Ameerika hõimustiilis kõhutants sündis aastal 1987.

Tribal kõhutantsu nimetatakse rühmatantsuks, mitte soolotantsuks. Rühmas on liider, keda ülejäänud tantsijad järgivad tajumise teel. Et tõeliselt ilusat rühmatantsu luua, peavad tantsijad üksteisega harjuma ja üksteise liikumist tundma õppima. Nõnda tajuvad ka vaatajad tõelist harmooniat, mida tantsutrupp koos tantsides luua suudab.
Tribal kõhutants on komibatsioon traditsioonilisest idamaisest tantsust, Põhja-Aafrika folktantsudest, mustlastantsust, india tantsudest jpt.Lähis-Ida tantsustiilidest. Tribal tants on väga voolav, kunstipärane ja unikaalne. See on improvisatsioonitants, mis jätab sutsu ürgse mulje.

Taustaks mängib kaasaaegne, müstiline idamaade ning Aafrika muusika. See on maalähedane, püsiva rütmiga ning etteaimatav. Vahel lisavad põnevust ka üksikud trummihelid. 

Tantsuriietus näeb välja maine ja poheemlaslik. Armastatakse kasutada keha- ja juuksekaunistusi. Tantsijate meik on tugev ning tihti joonistatakse näole kriipse, täppe või lisatakse sära indiapäraste kleepsude näol.

​

Tantsu muudavad veel põnevamaks vahel kasutatavad suured Afgani stiilis sõrmesimbalid, korvid, mõõgad ning elavaid maod.

Soovid veel täpsemalt teada Ameerikas sündinud Tribal tantsustiilist ja selle loojast Carolena Nericcio´st? Carolena alustas kõhutantsu õpingutega San Franciscos aastal 1974 Masha Archerijuhendamisel. Aastal 1987 hakkas Carolena imeväikeses Noe Valley Ministry stuudios õpetama kõhutantsu ka teistele huvitujatele. Olles leidnud enda kõrvale tantsupartnerid tekkis vajadus trupinime järele ning üks Carolena sõber soovitas mängida see välja riimile FatChanceBellyDance. Selle nimega sooviti purustada valearvamus kõhutantsust kui meelelahutusvormist, mida esitatakse ainult pealtvaatajate lõbustamiseks. Tantsutiil sai nimeks "American Tribal Style Belly Dance", mis andis selgesti mõista, et tegu pole klassikalise kõhutantsustiiliga. Sõna American näitab, et tegu pole traditsioonilise stiiliga ning Tribal näitab, et tantsitakse rühmas ja ollakse ka sellekohase väljanägemisega.

Kuna esinemistel tuli tihtipeale tantsuplatsi iseärasustest tulenevalt kogu programm ümber mängida sai stiilist improvisatsiooniline tants.

Tantsusammud ja skeemi kuidas tantsijad liikuma peavad, seadis Carolena. Kui publiku poolt vaadata, siis asetseb liider paremal nii, et parem külg paistab rohkem välja. Järgnejad asetsevad liidrist vasakul ning taga maleruudustikus samuti nii, et parem külg on rohkem esile toodud.

American Tribal Style kõhutantsu  tantsides tehakse kostööd ühise eesmärgi nimel, see on nö. hõimutants.

​

Pärsia kõhutants
 

Pärsia tants (Persian dancing) erineb eelnevatest tantsustiilidest. Tantsu iseloomustavad käte liigutused, õlaväristused ja keerutused. Väga vähe kohtab aga kõhu ja lainetavaid liigutusi ning puusalööke. Iseloomulikud on ka näoilme efektsed väljendamised ja mänglevad pilgud. Tantsud on tihti rõõmsameelsed, liikuvad ja neis kasutatakse nt.tamburiine, simbaleid ja salle. Pärsia kõhutantsu riietus on kaetum ja vähem kaunistatud.

bottom of page