Inimesed, kes teavad kõhutantsust ehk idamaisest tantsust vähe, arvavad, et selle ainus eesmärk on pakkuda meelelahutust. Tegelikult on sellel tantsul palju sügavam mõte omades ka mitmeid teisi olulisi rolle!

Usutakse, et kõhutants kasvas välja Araabia religioossest tseremooniast, mis aitas rasedal end sünnitusprotsessiks ette valmistada. Tseremoonias kasutati enamjaolt põrandal tehtavaid liigutusi, et õpetada rasedat lõdvestuma ja sünnitusele konsentreeruma. Viimane tegevuse eesmärgiks oli valu vähendada ning seda ei saanud mehed pealt vaadata.

Kõhutantsu nimetatakse teisiti viljakustantsuks. Arvatakse, et kõhutantsija pulmas ennustab pruutpaarile vijakust.

Kõhutantsu on kutsutud ka pühaks tantsuks, mis tähendab, et seda tantsiti ainult väga erilistel tseremooniatel ja üritustel.

Kõhutants ei treeni ainult kõhtu, vaid ka jala-, käte-, õlgade- ja vaagnalihaseid. Tantsuliigutused on suunatud naise kogu kehale. Tants treenib rahulikult keha erinevaid piirkondi ja pakub seejuures meelelist naudingut.

​

Kõhutants aitab lisaks kõigele ennetada soolade ladestumist, luuhõrenemist ja radikuliiti.