Ines DanceInes DanceTürküBelTürküBelAka O PeleAka O PeleOriental ShopOriental Shop

Shaabi VS Baladi

Shaabi VS Baladi
Koostas: Ines Karu
Kirjutamiseks kasuatud ISOC Oriental and Folklore Dance Teacher Training õppematerjal ja AswanDanders.org uurimistööd.

Shaabi (Sha´bi ) on Egiptuse muusikastiil, lihtrahvas ja folkloorsete juurtega tantsuvorm, mis tähendab otsetõlkes „populaarne“ (rahva ehk masside seas).

Shaabi muusika kõneleb tänaval (külas/linnas) levivatest kõlakatest ehk lihtrahva emotsionaalsest sõnumist, mis on tihti kahemõtteline, liialdatud, räägib poliitikast ja sotsiaalsest ebaõiglusest.
Shaabi on maalähedane, kuid natuke vähem traditsiooniline kui baladi muusika. Shaabi on kaasahaarav, tihti tempokas ja väga mänguline ning mida armastab rahvas rohkem kodus või Egiptuse ööklubides kuulata. Shaabi muusika sisaldab vokaali. Kuulsamad Shaabi muusikatähed on näiteks Hakim, Saad, Abdel Basit Hamouda, Shaban Abdul Raheem, Sami Ali, Sahar Hamdy, Khaled Agag, Hassan El Asmar, Magdy Talaat and Magdy Shabin. Shaabi on Egiptuse lihtrahva ja noorema generatsiooni pop-muusika, mis kõneleb üldiselt elust, poliitikast, armastusest või lihtsalt suurtest emotsioonidest.

Shaabi tants sisaldab audentseid näoilmeid, mis peegeldavad Egiptuse lihtrahva emotsioone ja mängulist huumorimeelt. Shaabi tantsu tantsitakse täistallal või kikivarvul, olenevalt Shaabi stiilist.

Shaabi stiilid:

  • Maalähedane shaabi on tugevamate baladi mõjutustega
  • Linnalik shaabi on moderne kombinatsioon maalähedasest Shaabist ja Mohammed Ali tänaval viljeletud tantsudest (ghawazee, raqs sharqi ehk Egiptuse kabareestiilis kõhutants, raqs baladi ...)
  • Raqs shaabi on jällegi suuremale lavale kohandatud shaabi lavatants

Shaabi VS baladi - traditsiooniline baladi on voolavam, kontrollitum, detailirohkem, maalähedasem ja rahulikum ning ei ole flirtiva alatooniga. Shaabi jällegi on tihti seksuaalse alatooniga, väga mänguline, sisaldab rohkeid kannakukusid (bouncying) ning tihti hoogne ja pop tants. Traditsioonilist baladit ja shaabit tantsitakse üldjuhul tallal, samas modernsemaid ja popimaid stiile võib ka päkal tantsida.

Soraya Shaabi video - näide
http://www.youtube.com/watch?v=2tqvYGuHrho

Shaabi muusika ajalugu
Kokkuvõtte kirjutamiseks kasutatud USA legendaarse idamaise tantsu õpetaja Amina Goodyear materjali, kes õpetab shaabi ja Egiptuse kabaree kõhutantsu nii USAs kui mujal maailmas http://www.aswandancers.org

1970. aastal peale kaseti ja kasetimaki tutvustamist ning populariseerimist muutus muusikute ja lauljate jaoks kergemaks muusika salvestamine ja selle ülemaailmne tutvustamine. Kujunesid välja teatud moesuunad muusikastiilides, mida kasettidele salvestati – muusika, mis lihtrahvale kõige enam meeldis. Inglismaal oli selleks punk muusika, Jamaical reggae, Egiptuses shaabi jne. Shaabi muusika oli eelkõige suunatud lihtsale töölisklassile ja nooremale generatsioonile.

Peale Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasser surma (uueks presidendiks sai Anwar as-Sadat) 1970. aastal avanesid Egiptuse väravad läänemaailmale. Viimaks sai töölisrahvas natuke vabamalt hingata. Tänu naftarikkale Araabiale palgati egiptlasi ning kasvas ka turism Egiptusesse – raha hakkas rohkem liikuma ja piisavalt, et kasetimakke ja kasette kodudes omada.

1970. aastal surid kolm armastatud Egiptuse lauljat/muusikut: Farid al Atrache, Om Kalthoum and Abdel Halim Hafez. Seda aega peetakse Egiptuse Kuldajastu lõpuks, mil rahvas hakkas uut moodi mõtlema – enam ei tahetud illusioonides elada, vaid tõele näkku vaadata. Rahvas oli nüüd valmis elus edasi liikuma ning raha omavale, konservatiivsele valitsusele ja korruptsioonile vastu seisma, sooviga oma meeleheitel elu parendada.
Õige, riigis liikles küll senisest rohkem raha, kuid ainult nii palju, et rahvale mõista anda raha pole piisavalt. Niisiis, just saadavale saabunud kasetid andsid töölisrahvale võimaluse ka oma sõnumit salvestada, mida enam ei juhtinud ainult Egiptuse valitsus, vaid ülemaailmsed raadiod, mis rahvasõnumit muusika näol levitasid.

Esimene kuulus shaabi laulja oli Ahmed Adaweya, kes sündis 1940. aastal lihttööliste (shaabi) perekonda ja Maadi äärelinna (asub Kairo lõunaosas). Ta armastas laulda protestilaule poliitikast ja Egiptuse valitsusest, mis levisid tänu kasettidele üle maailma. Ahmed kolis Mohamed Ali tänavale (veel tuntud kui Shariaa al Fann) ning asus tööle ettekandjana, et saaks seal oma laule esitada (folkloorseid laule ja populaarset mawaweel (mawal) voklaalset imporvisatsiooni). 1960. aastal osales ta lauljana mulids festivalil ja pulmalaulikuna. 1970. aastal esines Kairo ööklubides (Shariaa al Haram tänaval) ning tema hääl müüs miljoneid kasette. Tänu oma baladi muusikastiili mõjutustele, suitsetamise poolt rikutud käredale häälele, meeldejäävale mawal´ile, kohati pilkelistele laulusõnadele, modernsetele ja tranditsioonilistele muudikainstrumentidele ning turtsakale isiksusele suutis ta lihtrahvale pakkuda meelelahutust, mis teda järgnema pani.

Shaabi muusika sisaldab lihtrahva sõnumit. Paljud shaabi muusika kuulajad, loojad on I ja II generatsiooni maaelanikud, kes linna kolisid ning endaga baladi muusikastiili kaasa tõid. Nad kombineerisid folkloorse muusika traditsiooniliste ja modernsete muusikainstrumentide ja –kunstiga. Samas vahel tundub, et shaabi muusikas unustatakse traditsiooniline ja kultuuriline taust. See võib ka tuleneda sellest, et shaabi muusikat mõjutavad ka paljud välismaised heliloojad - näiteks armastatud Mohamed Abdel Wahab (1899-1991) muusika mõjutajaks olid mitmed Euroopa ja Venemaa heliloojad.
Laulja hääl on väga emotsionaalne ja tihti viidud pisarate ääreni, melanhoolne - mawal. Selline vokaalne improvisatsioon räägib tavaliselt armastusest või soovib sõnumiga mõjutada valitsust ja korruptsiooni. Tavaliselt mawal´i taustal puudub rütm, kuid seda ilustatakse erinevate instrumenttidega nagu nay, akordion, klahvpillid või saksofon. Laulja räägib oma emotsioonidest. Tuntuimad vokaalses improvisatsioonis olid Ahmed Adaweya, Hasan al Asmar and Shaaban. Mawal´ile aga järgneb kiirem tempo, tithti põhineb Maksoum rütmil. Sõnad on tavaliselt lihtsad ning sisaldavad slänge, mida tänavatel rahvas kasutab. Lihti kasutatakse huumorit ja lauldakse nn „läbi lillede“, et peita laulu tegelikku sisu.

Kasetimüük arenes ja kasetid muutusid üha odavamaks. Tänapäeva kuulsate shaabi lauljate Hakim ja Saad ´i muusika levitamist on kohalik valitsus vahel keelanud, kuid nad on kuulsust kogunud üle maailma. Neid ei kõiguta, et nende muusikat vahel sobimatuks sildistatakse. - neile on oluline, et nende muusikast räägitakse ja süda on rahul, sest see viib suurema kuulasjaskonnani.

Tänaseks on kerkinud esile veel uue aja shaabi muusikud, keda võib nimetada ka DJ´deks - remix´ivad shaabi muusikat, et nooremal generatsioonile uuemat tantsumuusikat pakkuda. Need lood räägivad rohkem ühiskondlikust ebaõiglusest, vaesusest, alkoholist ja narkootikumide loobumisest. Meloodia ja remix on hüpnootiline ja meenutab trance muusikat. Selline muusika levib täna ööklubides ja seda mängitakse ka mitmetes shaabi lihtrahva pulmades.

Shaabi muusika kombineerib instrumente: rig, simbalid, nay, qanoun (tradistsioonilised pillid) ning viiul, saksofon, klahvpillid, tropet, akordion (modernsed pillid).

20. sajandil on Mohammed Ali tänav põhiline shaabi keskuseks, kus esinesid mitmed linnastunud baladi artistid – aristid, kelle juured olid maal. Tänu keskklassistumisele on paljud tänaseks Cairo ajalooliselt tänavalt kolinud äärelinnadesse ning uus shaabi keskus asub Feisal tänaval (Giza püramiidide suunal). Täna on muusikud mobiilsed ja kasutavad internetti.